Õpime koos jalutama vol 1 – kuidas alustada?

Ilmselt on meie kõigi suurim soov jalutada oma neljajalgse sõbraga koos kõrvuti nii pikemaid kui lühemaid maid. Kuid juhul, kui teil läheb nii nagu minul, võib juhtuda et teie ja teie sõbra arvamused jalutamise kiirusest ja olemusest ei ühti ning maailm, mis on rohkelt põnevaid lõhnasid täis, puksib teid oma koera jaoks teisejärguliseks tülikaks pagasiks, mis on rihmapidi kaelarihma külge kinnitunud.

Kui koer on saanud piisavalt kaua praktiseerida raudvedurina edasi rühkides tirimist, on juba keerulisem talle õpetada, et selline käitumine ei ole sobiv. Aga otseloomulikult mitte ilmvõimatu. Tähtis on alustada
õpetamist TÄIESTI nullist ning koera eripärade ja temperamendiga arvestades mõista, et protsess saab olema parajalt pikk ja aeganõudev. Aga see kõik tasub end kuhjaga ära, kui saate jalutada edaspidi nii, et õKoer kõrvallad püsivad liigestes ning higimull otsmikul puudub. Ja kindlasti on ka natuke uhke tunne seltsilisega sünkroonis ringi
liikuda. Hästi õpetatud koerad pai(s)tavad alati silma :)

Kõige esimese asjana soovitan enda jaoks lahti defineerida mida te soovite et teie koer teeks tirimise asemel. See aitab teil näha selgemat pilti, mida õpetama hakkate. Soovitan lausa paberile kirja panna, nii on võimalik alati kontrollida, mis saavutatud ja mis alles ootab treenimist.

Mina näiteks mõtlesin enesele valmis „Ma ei taha, et Kiefer tirib” klausli asemel järgmised punktid:
„Minu soov on, et Kiefer kõnnib rihmas nii, et rihm ei ole pingul” – õpetan koera liikuma lõdva rihmaga.
„Minu soov on, et Kiefer tundes midagi eriti põnevat, istub automaatselt, et saada luba edasiliikumiseks” – õpetan, et loa edasi liikuda garanteerib istumine ja minu järgi ootamine.
„Minu soov on, et vajadusel saame teha U-pöörde ja mina ei pea koera rihmapidi järgi tirima” – õpetan kiired suunamuutused.
„Minu soov on, et Kiefer oskab kõndida nii minu paremal, kui vasemal küljel” – õpetan nii paremal, kui vasemal lõdva rihmaga käima.
„Minu soov on, et Kiefer oleks jalutuskäigul vahepeal ka mõtteis minuga
ning vaataks, mida ma teen” – õpetan et iga kord, kui ta vaatab minu poole, on preemia garanteeritud.
„Minu soov on, et Kiefer ootaks ustest ja väravatest väljudes minu luba” – uksed ja väravad avanevad siis, kui Kiefer istub.
Ehk siis läbi minu lahtikirjutatud mõtete said selgeks konkreetsed käitumisviisid, mida ma soovisin oma koerale selgeks õpetada.

VARUSTUS

Väga oluline on treenimisel kasutada sobilikku varustust ja vajadusel abivahendeid. Mina kasutasin ja soovitan kasutada trakse, millel saab rihma kinnitada nii rinnakule kui seljale. Lisaks on tirijate puhul heaks haldamisvahendiks koonurihm, mille abil saame suunata koera pead enda poole ja kui kontroll koera pea üle on meie käes, on koeral raske tirida.

Traksid koerale
Victoria Stilwell Positively Harness + leash

NB! Hästi oluline on meeles pidada, et kuigi nii eesmise kinnitusega traksid, kui koonurihm, on positiivsed treeningvahendid, võime neid vahendeid kuritarvitades tekitada palju kahju.

TREENINGPLAAN

Eduka trenni garanteerib selgete kriteeriumitega treeningplaan (soovitan plaan kirja panna, läbi mängida ja alles siis koeraga treenida. Võimalusel filmige ja analüüsige sessiooni).
Kuna meil oli majas sees vähe kohti kus harjutada, oli meie plaan laias laastus järgmine: esikus kõndimine, köögis kõndimine, maja taga kõndimine, maja ees kõndimine. Õues olles muutsin vahel visuaalseid tegureid aga arvestasin siis alati, et harjutus peab olema tegurite muutumise võrra kergem. Näide: alustasin maja ees kõndimisega nii, et värav oli kinni ja premeerimissagedus oli üks maius iga kolme sammu tagant. Raskusaste tõstmiseks avasin värava ja alustasin premeerimissagedusega nullist ehk iga sammu tagant maius. Aga sinna jõuame edaspidi.
NB! Koer ei ole meie treeningplaani lugenud ning kui plaani järgi treenimine ei õnnestu, hinnake kas sai plaan ehk liiga raske? Kas saate teha plaani veel väiksemateks ja koerale kergemini omastatavateks osadeks?

PREEMIAD

Preemiaks saab lugeda kõike mida koer loeb enese jaoks premeerivaks. Kõik mida meie arvame olevat preemia, võib seda ka teps mitte olla. Hästi suur osa treenimisel on muidugi toidul ja toidu väärtusel. Kergemas situatsioonis nagu nt toas võib olla tavaline krõbin piisava väärtusega, kuid õues pigem nullväärtusega.
Hästi hea oleks endale paberil jälle järjestada preemiad nende väärtuse järjekorras. Meie järjekord alustades oli näiteks järgmine (10 palli skaalal): hakkliha toas ja õues – 10 (väga kõrge väärtus), juust õues 8 ja toas 10, krõbin õues 1 maiusega premeerimine(väga madal väärtus) ja toas 5. Sinna vahele mahtusid veel vorstikuubikud, viinerid, leib, koeramaiused jne.
Teie tehke võimalusel korralik tabel, milles oleks välja toodud minimaalselt viis preemiat. Mida rohkem oleme leidnud premeerimiseks sobivaid võimalusi, seda rikkam on meie treeningtööriistakasti sisu ja loomulikult shansid
edukaks treeninguks suuremad. Kui alustame treenimist, siis kasutame põhiliselt esimese tööriistana toitu ehk maiust. Hiljem lisame jooksvalt ka natuke teistsuguseid preemiaid – mitte toitu vaid preemiaid, mida leidub elus eneses.
Miks koer põhiliselt tirib? Sest läbi tirimise jõuab ta soovitud sihtpunkti ja premeerib end seal huvitava lõhna nuusutamisega ja märgistamisega. Kuidas saame premeerida teisiti koera kes tirib ahvatleva lõhna/posti/põõsa poole – peale teile sobiva triki (meie puhul oli selleks istumine ja minu järgi ootamine) sooritamist, saab koer
preemiaks nuusutada seda huvitavat lõhna.
Mida teha koeraga, kes tormab kui püssikuul uksest/aiast välja? Uks/värav avaneb lõplikult alles siis, kui koer on oodanud näiteks istudes selle avanemist ja saab preemiaks võimaluse väljuda.

NB! Toidupreemiat kasutades arvestage see päevasest toidukogusest maha! Mina olen vabal päeva teinud isegi nii, et suurema osa päevasest krõbinakogusest olen pannud kõik treenimiseks.

VAATA JA TEE KAASA !

Proovin võimalikult palju anda edasi läbi eheda videopildi, sest (vähemalt minu puhul) koeratreeningu videote vaatamisel kipub olema tihtipeale sama efekt, mis klantsajakirjade esikaantelgi, kus reas perfektsete modellikehade ja veatute näojoontega neiud – pigem näidatakse töödeldud (ja tihtipeale reaalsusest väga kaugel olevat)
lõpp-produkti, kui musta materjali. Ja väga väga palju kasutatakse demokoertena koeri, kes on väga haritud. Nii võib jääda paljudel infot otsivatel koeraomanikel mulje, et kõigil teistel käivad asjad nii kergesti ja lausa mängeldes. Ainult nende enda koeral puudub “võlunupp” ja progress on täiesti olematu. See omakorda pärsib soovi õppida.
Esimesena tõttas mulle appi ehedaid videoid jäädvustama labrador Saara, kes on terve elu armastanud oma inimesi enda järel lohistada. Tema suurimaks preemiaks on see, kui ta lõpuks saab metsa jooksma. Hakkasime koos õppima üksteisega arvestamist jalutamisel ning plaanis olevas “Jalutame koos” postitusteseerias lubab Saara kasutada salvestatud musta materjali, mis illustreerib õpetamise protsessi algust.
Saara teab, et ega kõik nii kiiresti ei tule ning maailm on ikka tükk aega veel oluliselt huvitavam, kui teda aeglustav perenaine aga ta oli nõus diiliga – kui perenaine teda eksiteelt tagasi õigele teele juhendab, siis omalt poolt proovib ta teha kõik, et oma preemia auga välja teenida :)

Alloleva video algusklippides näitas Saara õhinaga mulle, kuidas talle meeldib liikuda ja klippides alates 1.30 näitan mina Saarale, mis mulle meeldiks :)

https://www.youtube.com/watch?v=_1IcisSepAY

Aitäh Saara, et appi tõttasid! Meeldivat harjutamist koos oma perega!

***

Järgmises postituses: esimesed sammud kerges keskkonnas, rihma ja maiuste käsitlemine, raskusastmete hindamine.

No Comments

Post a Comment