Mõtisklused ogarihma teemal

kaelarihm elektriga
American Animal Hospital Association (AAHA) August 2015: “Aversive training has been associated with detrimental effects on the human–animal bond, problem solving ability, and the physical and behavioral health of the patient. It causes problem behaviors in normal animals and hastens progression of behavioral disorders in distressed animals. Aversive techniques include prong (pinch) or choke collars, cattle prods, alpha rolls, dominance downs, electronic shock collars, lunge whips, starving or withholding food, entrapment, and beating.” The guidelines go even further, recommending that veterinarians do NOT refer to trainers and others that use these tools and techniques.

Sooviksin jagada teiega tõsisemat osa meie treeningu teekonnast.

Antud lugu on mul ebamugav ja veidi piinlik küll nii avalikult kirja panna aga me kõik teeme vigu, õpime ja proovime areneda ning paremini teha.

Kõik mis puudutab ogarihmasid, puudutab mind ka sügavalt, sest olen seda Kieferi peal kasutanud ja kuna sellest oli meile rohkem kahju kui kasu, on mul kurb meel  et raiskasin aega sellise negatiivse treeningvahendi peale ja rikkusin meie katkiseid  ja tol ajal olematuid suhteid veelgi.

Õnneks sain piisavalt kiiresti aru et tegu on kahju, mitte kasu tekitava vahendiga ning peale paari kuud viskasin ogarihma minema. Selle aja jooksul olin Kieferile vaimset ja füüsilist piina tekitanud pea iga päev. Päevad, mil ogarihma ei kasutanud, tegutses Kiefer omatahtsi ja metsikult tirides edasi.  Röögi või togi või tee järske tõmbeid… Miski ei aidanud. Ta lihtsalt ei kuulanud mind ja ma olin tema jaoks puhas õhk.

Enne ogarihma kasutamist oli meie olukord täiesti hull ja otsustasin otsida abi internetilehtedelt ja -foorumitest. Kiefer tiris ja tegi  agressiivseid sööste nii hullusti, et minu õlg oli mitu korda “paigast” ja pidin ravimise ajaks oma katsed koera treenida tahaplaanile lükkama. Ja milline saamatuse tunne ja viha minu sees kees…

domineeriv koer2013 detsembris läksin poodi ja ostsin ogarihma. Hakkasin internetist nõu küsima ja infot uurima ning katsetama. Pean tunnistama et alul tundus rihm toimivat aga natukese aja pärast oli olukord põhimõtteliselt sama. Kieferi hirmud olid valust tugevamad ning nii me jätkasime ogarihmas tirimist.
Üks uus muutus, mis hakkas antud perioodil tekkima, oli minule suunatud urin. See omakorda tekitas minus küsimusi ja leidsin, et ainuõige vastus saab peituda dominantsiteoorias.
Ehk kompott koerale haiget tegemisest, oma üleoleku näitamisest ja väga ehmatavatest vastustest koera poolt jätkus ja kulmineerus aina suuremaks probleemiks.

Kuna mul on kodus kaks väikest last, tundsin et see olukord vajab kiiret lahendamist enne, kui saab keegi viga.  Ikka veel olin ma arvamusel, et viga on koera kangekaelsuses / alfatamises aga kuna minule endale ei meeldinud ogarihma kasutamine, hakkasin uurima edasi, mis võimalusi on veel koera endale allutada.  Kahjuks ei saanud ma eriti palju targemaks (toksisin ka praegu internetti sisse ogarihm ja ma pidin ausalt öeldes oksele hakkama lugedes erinevaid foorumipostitusi – eestikeelseid artikleid antud teemal ).
Kui kurb on vaadata et ogarihmana näevad mõned inimesed koolitusvahendit kutsika jaoks, teismeeas koera, probleemidega koera ja paljude muude probleemide lahendamise jaoks.
Aga mis on “universaalne”, ei ole enamasti efektiivne ja kõigile sobiv.
Ja ma ei vaidle vastu et oskusliku kasutamise puhul ei võiks olla see rihm efektiivne.
Enamusel kodukoerte omanikest (k.a. minul) ei ole õigeid teadmisi antud “negatiivse treeningvahendi” kasutamiseks ja põhjustavad pigem (pöördumatut) kahju oma koerale ja oma suhtele koeraga.

Välismaised õppematerjalid päästsid nii minu, kui Kieferi 2014 augustis. Milline kergendus oli lugeda et tegelikult ei taha Kiefer minddomineeriv koer domineerida vaid olen ta lihtsalt oma mõistmatusega nurka surunud ja tema agressioon on valju appihüüe.
Sain teada et on oluliselt leebemaid vahendeid koera õpetada ja et 5-minute fix’i ei ole olemas. On vaid pikk, järjepidev töö mida on võimalik teha siis, kui mõistad oma koera, koerte käitumist üldiselt ja tahad pühendada suurema osa oma vabast ajast koera treenimisele.
Veidi crazy nagu ma olen, võtsin väljakutse vastu. Puhastasin oma meeled dominantsi- jm kõvatamiseteooriatest ja hakkasin täiendama end välismaistes foorumites  suheldes ja meterjale lugedes.
Esimesed foorumilaadsed kohad kuhu sattusin olid “Reactive dogs” ja “Beyond Cesar Millan” Facebook grupid. Esimesed õpetlikud lehed kuhu sattusin, olid CARE, Positively, Zak George ja läbi nende lehtede leidsin veel palju asjalikke infoallikaid. Suur osa infost ja õpetustest oli ja on kättesaadav täiesti tasuta sest probleemidega tegelevad koeraomanikud ja koolitajad soovivad maailma parandada, mitte teenida teiste probleemide pealt.

Reactive dogs grupis tutvusin ka oma väga armsa sõbra, Emmaga (Diivanihuskyd) ja tema on olnud mulle senini toeks ja teejuhiks. Lohutanud rasketel momentidel ja rõõmustanud koos minuga iga pisimagi edusammu üle. Toetus käitumisprobleemiga koeraga tegelemise teekonnal on äärmiselt oluline! Kahjuks mentaliteet eestimaistes gruppides/lehtedel on vastupidine ja lausa alandav-mõnitav.

Kuna kogu meie kaks aastat väldanud ja edasi kestva teekonna kirja panemine oleks liiga pikk ja lugejad ilmselt väsiks enne kirjatüki lõppu, katsun kirja panna põhilised punktid tänu millele olen saavutanud märkimisväärset edu.

Jah, täna (November 2015)  jalutame mõnusalt koos ja tirimist võib juhtuda vaid siis kui Kiefer on ärritunud, mures või on lihtsalt üks paha päev kus miski õnnestuda ei taha.
Kui millegi kohta võiks lähemalt ja pikemalt kirjutada, andke kindlasti teada. Mul oleks hea meel jagada oma kogemust antud keerulisel ja vahel päris lootusetuna tunduval teekonnal.

koera karistamineKõigepealt viskasin ma ära kõik negatiivsed abivahendid ja mõjutusvahendid ning viisin end kurssi koera käitumise ja psühholoogiaga (alul ainult vajalikus koguses, hiljem olen end heameelega täiendanud sest see kõik pakub mulle väga huvi)
Uurisin, millised on positiivsed treeningvahenid. Õppisin maiuste, trakside, koonurihmade, kaelale leebete kaelarihmade kohta.
Maiust ei olnud me näiteks pea üldse kasutanud sest Kiefer keeldus õues isegi toorest liha söömast ja mina arvasin et tegu on lolli koeraga. Koer oli lihtsalt nii stressis et isegi süüa ei suutnud.
Õppisin kasutama õigesti koonurihma Gentle Leader ning selle abil suunasin Kieferi läbi keeruliste olukordade ilma end ja teisi ohtu seadmata.
Praeguseks olen läinud üle traksidele, et hoida Kieferi kael üldse pingevabana (igasugune pinge kaelale tekitab omakorda stressi) . Ostsin igaks juhuks “front clip” ehk eesmise karabiiniaasaga traksid. Valik on suur, meil on kodus Victoria Stilwell Positively No-Pull Harness mis aitab tirimisel koera õrnalt suunata jalutuskäigul õigeid valikuid tegema aga ütlen ausalt, ma pole seda esimest aasa kasutanudki.

Õppisime mitmeid kümneid tunde meeterhaaval kõrvalkõndimist ja proovisime leida äkkrebimistele asenduskäitumist.

https://www.youtube.com/results?search_query=loose+leash+walking+clicker+training

Käesolevaks hetkeks on “ma nii väga tahan ruttu sinna nuuskima” märgiks see, et Kiefer istub seni, kuni annan vabastava käskluse nuuskima minemiseks. Kuidas see tuli? Kõigepealt õppisime kodus selgeks istu ja siis hakkasin kasutama “istu” käsklust õues. Kui Kiefer tiris, jäin seisma ning palusin istuda. Kui istus, oli preemiaks pääs huvitava objekti juurde. Tänaseks on sellest saanud automaatne käitumine.

Samal ajal, kui oleme harjutanud kõrvalkõndi ja üksteisega arvestavat koosjalutamist, olen lugenud palju inimese-koera suhete kohta, olen proovinud luua temaga usalduslikku suhet ja pakkuda talle mure- ja pingevaba keskkonda et tal oleks hea õppida.

Põhilised abimehed on minu  tirimise probleemiga tegelemise teekonnal olnud näiteks
http://www.clickertraining.com/node/541
http://drsophiayin.com/blog/entry/walk-on-loose-leash-part-1-choose-the-right-walking-pace-and-make-it-clear
http://www.clickersolutions.com/articles/2001/lltotal.htm
http://grishastewart.com/leash-walking/

Hästi huvitav on ka see, et välismaal kas on ogad jm šokitreeningvahendid keelatud või vähemalt põlu all.
Miks meil Eestimaal soovitab iga teine asjapulk õnnetule algajale just selliseid karme õppevahendeid, mis sobiks ilmselt vaid aastakümnete pikkuse kogemusega koeratreenerile, kes loeb koera perfektselt ja oskab 100% õigel murdosasekundil rakendada karistust?

http://www.dogingtonpost.com/quebec-bans-shock-and-prong-dog-collars/
http://www.dfordog.co.uk/blog/dog-choke-chains.html
http://www.bbc.com/news/uk-scotland-34746536
https://awesomedogs.wordpress.com/2015/11/11/choice-dog-training/

Isegi meie naaberriik Soome on  keelustanud juba vähemalt 3 aastat šoki-, poovad ja ogarihmad.
Miks me nüüd ei järgi naabrite head eeskuju ja hambad ristis tahame teenida sellise karistusvahendi pealt?

Üks väga kihvt tava välismaal on viia oma raha poodi, kus ei müüda šokitreeningvahendeid ehk #forcefreeshopping . Mina olendomineeriva koera kaelarihm leidnud ühe sellise poe, milleks on Snob Cat&Dog  kauplus. Usun, et kui nõudlus kasvaks, hakkaks ka meil selliseid poode eksisteerima oluliselt rohkem.
Või vähemalt oleks antud toodete müüjad koolitatud rääkima nii negatiivsete treeningmeetodite ohtudest oskamatul kasutamisel või mis parem veel, suunama inimesi positiivsemate ja koera ja inimese suhele hästi mõjuvate treeningmeetodite viljelemisele.

Mitte kunagi ei soovita ma mitte kellelegi proovida oma koera probleeme lahendada talle ogarihma kaela pannes või muudmoodi haiget tehes.
Ühest retsepti ei ole terve interneti peale sest iga koer on indiviid ja iga probleemi tuleb vaadelda eraldi, et leida parimad treeningplaanid ja lahendused. Paslik on siia lõppu linkida armsa Emma kirjutatud artikkel  Kiireim viis korralikult käituva koera saamiseks

Sest tõesti aeglane on uus kiire – kahe aastaga oleme saavutanud mind rahuldava rahuliku jalutamise ja ilmselt edasised aastad kuluvad meie vahel
positiivse ja eluterve suhte loomiseks.

Aga siiski – probleem millele ei tundunud olevat üldse lahendust ja anti vähe lootust minu positiivse meetodi puhul, on peaaegu kadunud!

ogadega kett
Image: SPYHollywood

Veelkord rõhutan – iga loom on indiviid. Aga treeningmeetod ei sõltu ei taustast, tõust ega suurusest. Kui ma suudan luua koeraga usaldusliku, personaalse suhte,on võimalik leida mõnus ja rahuldustpakkuv lahendus igale probleemile.Suurimaks eelduseks probleemi lahendamise alustamiseks, on jõuda probleemi algpõhjuseni (miks koer käitub nii nagu ta käitub)
Algpõhjuseks kohe kindlasti ei ole dominants, kangekaelsus, jonnakus, ärapanemine jpm inimlikult loomadele omastatud mudelitest.
Tasub varuda aega, kannatust, rõõmsat meelt, kilode kaupa maiust et oma koera õigete valikute puhul sagedasti premeerida ja  oskust iseenda ebaõnnestumisi mitte tõsiselt võttes teha treeningplaane vastavalt tujule, päevale, ilmale, olukorrale jne.

Tsiteerin fearfuldogs.com: Different breeds of dogs do NOT require different training methods, or a ‘heavier hand’. To date no genes have been identified by researchers or breeders creating a condition that causes the inability to learn via positive reinforcement. There have been however studies and books on the subject, providing evidence that the use of force, pain or intimidation can have negative, frequently long-lasting impact on the health and behavior of an animal.

Ma väga loodan, et selline blogpost suudab teha kellegi päeva paremaks ja tuju rõõmsamaks :)

Ja seda kõike ei kirjuta ma selleks, et tekitada paha tunnet inimeses, kes praegu kasutab veel olukorra haldamiseks šoki- või ogarihma. Ma mõistan täiesti, et kui ei ole võimalik leidagi paremat infot probleemi lahendamiseks, siis igasugune ellujäämiseks vajalik haldamine on siiski õigustatud. Aga kui teile pakutaks oluliselt lõbusamat ja humaansemat lahendust probleemkäitumise parandamiseks ja omavaheliste suhete parandamiseks üldiselt, siis võtaksite te ju selle heameelega vastu?

Lisamaterjali:
http://blogs.rspca.org.uk/insights/2014/04/01/pinch-collars-and-why-they-can-compromise-dog-welfare/#.VkROaNLhCmU
http://www.peta.org/about-peta/faq/what-are-the-dangers-of-using-choke-and-prong-collars/

No Comments

Post a Comment