Mida “EI” tegelikult koerale tähendab

karjub koera peale
Pilt Nicole Wilde’i blogist

Originaaltekst: Nicole Wilde
Artikkel 23.10.2014  Huffington Post’is

Artikkel on tõlgitud Nicole Wilde’i kirjaliku loa alusel.

Möödunud nädalavahetusel vaatasime abikaasaga filmi “Whiplash” ( Film on 2014 aastal valminud ning lisainfot leiab IMDb lehelt * )

Filmi keskmes on teismeline muusikakooli õpilane, kelle õpetajaks on ….oh ma tegelikult ei saa neid sõnu välja öelda, mis kõige paremini teda kirjeldaksid.
Ühel hetkel palub õpetaja õpilasel (trummaril) mängida jupikene õpitavast tükist, mida on klassiga õpitud.
“See ei ole minu tempo!!” karjub õpetaja. Õpilane proovib uuesti. “Ei ole õige tempo” torkab õpetaja taaskord pahaselt.  Ja nii edasi ja nii edasi. Peale lugematuid kordi uuesti alustamist on näha juba poisi kätel verd aga despoodist  õpetaja jätkab karjumist ühe ning sama monotoonse lausega ise olles juba näost punaseks värvunud.

Mis on sellel kõigel pistmist koertega? Mõelge selle peale kuidas õpetaja õpilasega suhtleb, etteheiteid teeb, monotoonselt noomib.
Kas “See ei ole minu tempo” annab mingitki konkreetset informatsiooni õpilasele?
Jah, selle informatsiooni annab, et midagi on väga valesti ning tulemus erineb soovitust kardinaalselt aga selles lauses ei ole mitte midagi sellist, mille alusel töötada edasi.
Isegi kui õpetaja oleks röökinud “Kiiremini” või et ” Liiga kuradi aeglane!” oleks andnud see õpilasele vähemalt mingigi vihje selle kohta, mida tuleks teha.
Ja siiski, palju koeraomanikke karjub oma koerale “EI” pidevalt. Muidugi, koer lõpetab oma tegevuse selle ühesilbilise, terava sõna peale kuid kas see ütleb koerale, mida temast oodatakse? Mida ta peaks tegema konkreetse tegevuse asemel? Ei.

Võtame näiteks koera kes närib midagi, mida närida ei tohi. Omanik röögatab “Ei” ning koer lõpetab koheselt tegevuse, olles ehmatunud ootamatu heli peale (ning oletame, et omanik, olles tulemusega rahul, liigub edasi**) Peale ehmatusest üle saamist jätkab koer keelatud eseme närimist.
AGA KUI oleks olnud koer hoopiski saanud käsu “jäta” Eeldades, et koerale on õpetatud “jäta” käsku kui sõna, mis tähendaks koerale et ta peab keelatud eseme lahti laskma ning sellest eemalduma.
“Jäta” on niiöelda suunav noomitus (ainult eeldusel, et jäta on selgeks õpetatud koerale!) ning “EI” on “Ei ole minu tempo” stiilis, mis jätab koera imestama selle üle et mida ta täpsemalt nüüd valesti tegi ning inimese jaoks valesti käitumise kordumine on oluliselt suurema tõenäosusega.

Üks abistav harjutus, mida olen oma klientidega teinud on selline et palun klientidel tõmmata veritikaaljoone keset valget paberit.
Vasakule poole palun kirjutada nimekirja käitumise osadest, mida klient sooviks, et koer lõpetab. Number üks võiks olla näiteks uksel külaliste peale hüppamine, teisena rihmastatuna tirimine ning kolmandana näiteks toidulaua ääres “kerjamine”
Paremale poolele palun märkida tegevused, mida koer peaks tegema nende ebasoovitavate käitumiste asemel. Näiteks esimese puhul võiks uksekellast endast juba saada käsk, et koer läheb oma kohale lamama. teise puhul võiks kirja panna lihtsalt et koer käib kõrval ning kolmas probleem võiks olla lahendatud kas oma kohale minekuga või siis köögiõprandal lamamisega.

Proovida arvestatavalt selgeks teha mida me sooviksime et koerad tegelikult teeksid (selle asemel et lihtsalt pettunult “EI” röögatada), vajab küll rohkem läbimõtlemist ning leidlikkust aga see sisaldab koera jaoks oluliselt rohkem informatsiooni, mida me temalt ootame. Informatsiooni, mida koer ka päriselt saab kasutada.
Pikemas perspektiivis –  andes mõnusalt käskluseid, mida me sooviksime et koer teeks, lahendab probleemid oluliselt efektiivsemalt ning tekitab kõikidele osapooltele oluliselt vähem stressi. Ja see ongi õige tempo.

* tõlkija märkus
** tõlkija märkus

No Comments

Post a Comment