Teab aga ei tee

põikpäine koer
Photo by mpliu on flickr

Leidsin väga hea artikli!

https://paws4udogs.wordpress.com/2013/05/27/but-he-knows-it/
Sagedasim frustratsiooni põhjustest ongi see, kui koer võiks omaniku arvates teada oma ülesannet aga ei täida seda! Sel hetkel keeb inimlikult üle ja koera keeldumist peetakse dominantsuseks, jäärapäisuseks, armukadeduseks (ja võib hästi palju erinevaid halvustavaid omadussõnu veel lisada)
Aga enamasti tasuks hoopis endale otsa vaadata:
– kas ma olen koerale harjutuse piisavalt selgeks teinud?
– kas ma olen koerale harjutuse ette söötnud nii, et tal on võimalus õnnestuda, mitte läbi kukkuda?
– kas tema õnnestumisprotsent on harjutuse sooritamisel suur?
-kas seda harjutust on tehtud erinevates kohtades ja ka erinevate segajatega (kas on piisavalt üldistatud)?
– kas minule vastumeelse tegevuse puhul olen õpetanud koerale asenduskäitumise?
Koer on koer ja koeral on ainult koera mõistus. Kui meie ei õpeta talle, mida meie temalt igapäevaselt ootame, siis teeb koer seda, mis on tema jaoks loomulik ja naturaalne.
Kui koer on juba eksinud, siis tasub korra sügavalt hinge tõmmata ja need punktid läbi mõelda.
Karistamine võib olla efektiivne vaid koera täpselt eksimuse pealt tabades.
Kui karistada koera või riielda teda juba mõned minutid hiljem, seostab ta omaniku viha järgmise käesoleva tegevusega seotult (nt rõõmsalt omanikku tervitama minemisega).
“Aga see süüdlaslik ilme koera näol peab ju tähendama et ta saab väga hästi aru??” Ei, ei tähenda. Koer haarab lennult omaniku kehakeelest, näoilmest ja hingamissagedusest et midagi on väga valesti omanikuga just sel hetkel (ei seosta iseendaga) ja üritab saata koerakeelseid rahustamissignaale. Süüdlaslik on inimlik termin, mitte loomalik.
Lisan siia kohaselt Helsingi Ülikooli artikli koos videoga uuringust, kuidas koerad “loevad” meie näoilmeid.
http://www.eurekalert.org/pub_releases/2016-01/uoh-em-011916.php

Eile käisin ühel hästi vahval ning tublil kutsul külas. Kutsu sai tuttavaks klikkeriga. Proovisime natukene targeti vabavormimist ja käetargetit. See tubli koer haaras käetargeti puhul lennult mida tegema peab! Sessioonide lõppedes jäi ta kohe kindlasti uut igatsema.
Käetarget on üks väga hea ja lihtne harjutus mida koerale selgeks õpetada. Hiljem saab käetargetit kasutada nii paigalseisu nõudvate harjutuste puhul, kõrvalkõnnis vajadusel, agilitys, käitumist vormides ja paljudes muudes kohtades.
Käetarget on pulktargetist parem seetõttu, et käsi on alati kaasas. Kui juhtub olema minusugune koeraomanik, siis igasugused pulgad jm asjad kipuvad koju ununema. Seetõttu pean lugu selgeksõpitud käetargetist ja personaalsest mängust.
Lisalugemist käetargeti kohta :
https://www.aspca.org/%E2%80%A6/dog-b%E2%80%A6/teaching-your-dog-hand-target

Ja veel veidi tõsisematel teemadel. Tiina Toomet on kirjutanud pika ja põhjaliku artikli tundlikul teemal. Lisaks on artiklis märkimistväärt ka see moment, kus T.Toomet kirjutab:
“Sageli saadakse koerast valesti aru, et tal on „süüdlase pilk“ ja minnakse temaga lepitust otsima või teda lohutama. Tegelikult tähendab see pilk signaali „ära tule“.”
Ka mina rääkisin just (vt ülevalpool) sellest samast momendist pahanduse tegemise kontekstis. Kindlasti on kõik näinud seda “süüdlaslikku” pilku.
http://lemmikloom.delfi.ee/opetlikku/teieloomakliinikud/spetsialist-selgitab-kuidas-naeb-inimest-rundevalmis-koer?id=72600059

No Comments

Post a Comment