Kieferi salongikülastus

Kuna veedan 5 päeva nädalas salongis, tahtsin et Kiefer harjuks ka päevahoidu et vahel minuga tööl kaasas käia. Mõeldud – tehtud. Esimene kord oli ta 9-17 ja teisel korral 13-17. Esimene kord oli puht tutvumine ja kuna oli tihe tööpäev, siis ka puuriga harjumine/puuris olemine.

Päevahoiu aedikus olemine ei olnud tal mõlemal korral meelistegevus, sest ta kartis ilmselt, et ma jätan ta maha. Eile ehk teisel korral salongis veetsin temaga rohkem aega aedikus, premeerisin aedikus sisse-välja käimise eest ning tegime aedikus mõnusaid trikke, et nautida koosolemist.

Esimesel korral sai ta alul varahommikul lahtiselt ringi chillida ja kohaga tutvuda. Pidas end üleval nii tublisti! Hoolimata koeralõhnadest, ei tekkinud ühelgi korral soovi tuppa pissida või midagi kuskil märgistada.

Kadi KoertesalongNo vaadake kui mõnusalt tunneb ta end aknal chillides. See on meie salongikese võlu, et nii loomadele, kui inimestele on loodud kõik tingimused enese mugavalt tundmiseks. See aknake on kõikide koerte meelispaik õue vaatamiseks ja vahel mõne kassi või tundmatu objektiga riidlemiseks.

*   *   *

Ja päevahoiuruumis tegin Kieferi mugavamaks äraolemiseks puurist tõelise pesa, mida sai katta kinni kui oli näha, et Kieferi stressitase tõusis. Päevahoius oli ruumi veel kolmele koerale ning vahepeal olid kõik “korterid” täidetud ja Kiefer oli rockstaar!

 

Kadi KoertesalongKadi KoertesalongSetter ja setterilaadne – nii tore oli neid kahte kõrvuti näha. Vahepeal avasin Kieferi lukskorteri kardinat ja lasin tal rohke maiusesaju abil jälgida teist koera. Ta sai selle ülesandega megahästi hakkama! Ma olin tõsiselt uhke tema üle. Jah, eks näha oli kuidas uus olukord ikka tekitas stressi ja 1000% mugavalt ta igal minutil end ei tundnud aga esimese korra puhul ei ole see üldse ime. Ime et ta nii tublisti vastu pidas.

 

 

 

 

Eile ehk siis teist korda käies, oli mul juba valminud kaval plaan Kieferi käpad korda lõigata ning käpakarvu piirata, et lumepalle vähem padjandite ja varvaste vahele tekiks. Kõigepealt harjusime ja chillisime taaskord päevahoius ning siis näitasin talle oma süles olevat teist koera. Nagu allolevatelt piltidelt näha, oli tulemus tõeliselt VAU!

Lisaks sain karvad piiratud ja küüned lõigatud. Lauale tuli ta täitsa heameelega ning kinniolemise vastu ka ei olnud midagi. Ühesõnaga supertubli laps ning tasa ja targu harjutades võib temastki tubli salongielanik ja minu töövari. Aga aitab sõnade rittaseadmisest – veidi pilte veel eilsest vahvast päevast!

Kadi koertesalong

 

Kena talve jätku! :)

 

No Comments

Post a Comment