Arg-agressiivse koeraomaniku jalutuskäigud

ebakindel koer
Vajuta pildile, et näha pilti suuremalt

Originaal: Kris Glover and Anna (pets in practice team)

See kirjake on mõeldud kõigile, kel on kodus tore, sõbralik, sotsialiseeritud, korras närvikavaga koer, kes armastab kõike ja kõiki ning soovib olla sõber kõigi koerte ning inimestega ümberringi.

Meie, argade ning koer-koer agressiivsete koerte omanikud tahaksime paluda Teilt paar minutit, et loeksite selle teksti läbi ning ehk aitaks see mõista mis tähendab meie jaoks koeraga jalutamine.

*Koeraomanikule, kes ütles meile „mu koer on sõbralik ning tahab ainult tere öelda“ samal ajal kui tema koer jooksis otsejoones meie poole: see tõesti ei loe, kui sõbralik Teie koer on. Meie omad ei ole. Meie koerad on täiesti shokis teiste koerte lähedalolust (sest neid on mitmeid kordi rünnatud/ei ole kutsikana sotsialiseeritud ja ei ole kunagi õppinud õigesti suhtlema/koer on loomult arg ja umbusklik) olenemata, kui sõbralikud võivad olla teise koera kavatsused. Kui selline tore ja rõõmus koer jõuab meie koerteni, meie koerad kohe kindlasti reageerivad ning kokkupuuted eskaleeruvad kaklusteks. Vahet ei ole, kui palju Me üritame seda sel hetkel takistada, kaitstes nii oma, kui ka võõrast koera. Ning see olukord rikub kogu raske töö, mida me oleme päev päeva haaval teinud, rehabiliteerides oma koeri ning õpetades, et nad ei pea reageerima sest oht puudub. See saab olema ka väga halb kogemus väga sõbralikule koerale, ning ka tema arvamus koertest võib muutuda kardinaalselt. Jah, noortele ning sõbralikele, alles õppivatele koertele on vahel kasulik, kui teine koer „ütleb“ et aitab, tõmba tagasi, see on rahulike loomade omavaheline loomulik õppimisprotsess. Aga stabiilne ja suhtlev koer ning arg-agressiivne koer on kaks täiesti erinevat koera. Mitte kellegi – ei koertel, ega omanikel ei ole sellisest situatsioonist kasu, nii et palun mõistke, kui palume koera kontrolli alla saada et lahkuda ning teistele sõbralikele mänguruumi jätta.

*Koeraomanikule, kes põrnitses meid vihaselt, kui viisakalt palusime koera ära kutsuda – me ausõna ei soovinud olla ebaviisakad ei Teie ega Teie koera vastu. Me proovisime ainult kaitsta oma koeri, kindlustamaks et tema käitumisoskuste korrigeerimise protsess oleks edukas ning eelkõige palusin ma seda ka Teie oma koera huvides. Saada rõõmsa tervituse vastuseks lõrinat ning halvimal juhul hambad turja, ei ole selline kogemus, mida ka Teie oma koera kogemustepagasisse tahaksite ning me anname endast parima, et me mõlemad suudaksime sellised situatsioonid ära hoida.

*Koeraomanikule, kes teatas, et temal on õigus oma koeral lasta joosta lahtiselt ning tutvuda teiste koertega vaidleksime vastu, et kartlik koerpäris nii see ei ole. Teie koer peab olema kontrolli all – rihmastatuna või kuulama eranditult iga käsku sest muul juhul, ei suuda Te garanteerida, et Teie koer ei jookse teiste koerte juurde, inimeste ja laste juurde. Jah, on ka inimesi kes ei vaimustu nende poole jooksvast koerast ning ka jalgratturid ja tervisejooksjad sooviksid pigem ilma koeraga kokkupuuteid omamata oma teed minna. Ning lisaks tasuks meeles pidada et mõni koer ei ole rihma otsas ainult agressiivsuse tõttu vaid on näiteks haige või taastumas operatsioonist jne. Ning lisaks võib ilmuda lahtise koera teele ka teenistuskoer, kes peab andma endast kõik, et tema inimene jõuaks turvaliselt ühest kohast teise. Nii et kui näete tulemas koeraomanikku rihmastatud koeraga, olge kindlad, et ka Teie koer on kontrolli all ning ärge lubage joosta vastutuleva koera juurde enne, kui teise koera omanik on selleks loa andnud. Rihmastatud koerte omanikud peaksid samuti tähelepanu pöörama teise rihmastatud koera omanikule ning enne lähedale laskmist uurima, kas tohib. Koertel on raske kasutada rihmastatuna oma kehakeelt õigesti ning puudub igasugune võimalus eemalduda mittesobivuse korral ning sellisest süütust olukorrast võib samuti välja kasvada tüli. Eriti, kui rihmad lähevad omavahel sassi ning koerad on veel eriti lähestikku, tundes „seotust“ – ei tasu riskida.

*Koeraomanikule, kes teatas et selliste agressiivsete koertega ei tohikski jalutada: Kuidas me pakuksime neile eluks vajalikku? Me ei jaluta kunagi kohtades, kus jooksevad lapsed, ei käi koerte matkaradadel. Ei käi õhtuti kõige magusamal ajal väljas, kus töölt tulnud inimesed teevad jalutuskäike koertega ja valime hoolikalt tänavaid ning teid, kus liikuda. Me heameelega lahkume, nähes Teid sõbraliku koeraga tulemas sest siis saate Teie mõnusalt omavahel aega veeta. Vahel vaatleme kaugusest koeri, et harjutada oma närvipundart harjuma koerte lähedaloluga aga me ei sea kedagi ohtu, sest me ei soovi negatiivseid kogemusi. Ainuke mida vajame, on veidi mõistmist ning ruumi, et saaksime ohutult Teist mööduda ilma, et ka meie koer endast välja läheks. Palun, võimaldage meile see minut ning pange seniks oma koer rihma otsa (kui Teie koer on rihmas, saame meie Teile selja vajadusel pöörata ning tegeleda oma koera tähelepanu hoidmisega ilma, et ka meie kehakeel ebakindlust väljendaks koerale)

* Ning lõpuks imearmsatele ja toredatele koeraomanikele, kes kutsuvad oma koera meie pärast enda kõrvale ning panevad korra rihma, kuniks me möödume ning üritame tegeleda oma koera keskendumisega meile niipalju kui võimalik. Aitäh mõistmast ning mitte meid vastikusega põrnitsemast. Me anname endast parima, et oma koera elu paremaks muuta. Veedame loendamatuid tunde vaadates koeri distantsilt, järgides käitumist modelleerivaid programme, saavutades pisikesi edusamme ning vahel ka kurvastades tagasilöökide üle. See ei ole kerge ning vahel on tunne, et annaks kõik, et koer hakkaks ometi normaalseks! Nagu teised koerad! Aga elu ei ole alati nii kerge ja etteaimatav. Me armastame oma koeri ja tahame neile parimat. Proovime neid igati aidata. Täname ka Teid, kui meid aitate!

 

Lisalugemist: DINOS e. Dogs In Need Of Space

No Comments

Post a Comment