Aasta 2016 kokkuvõte

2016 aasta on olnud meil pigem vaikne aasta. Kui 2015 alustasime suure hooga erinevate asjade õppimist ja erinevate
trikkide treenimist, jäi tahaplaanile kõige tähtsam ehk meie ise ning tekkis ehk väikestviisi info üleküllastus (ehk kõik oluline segunes ebaolulisega) ja läbipõlemine, sest kõik oli nii uus ja huvitav!  Kõike tahtsime proovida ja kaasa teha! Kiire, kiire, kiire! Selline tempo tekitab korraliku väsimuse.
Kevadväsimuse järel võtsime 2016 suvel tempo maha ning nautisime kooslust “koer oma perega”.

2015 lõpus panin küll 2016 aasta eesmärkideks tagasi kooli ja suhte, pühendumuse ning mängu edasiarendamise.
Esimest punkti ei täitnud ma siiski meelega, sest koertekooli minekuga ei ole kiiret. Ja nii mõnus oli Emmaga koos treenida. Ma ei taha panna Kieferit olukorda, mis võiks nullida või rikkuda usalduse suhtes, mille oleme saavutanud. Teist punkti täitsime igapäevaselt, sest suhet koeraga võiks teisiti defineerida kui kogumishoiust – juhul kui kogumishoiuselt ainult võtad, on see peagi tühi ja/või miinuses. Parim valem: panusta veidi rohkem kui võtad, nii säilib tasakaal ning positiivne hoiuse suurenemine :)

2016 alguses oli minu jaoks kõige uhkem tunne see, et pea igapäevase harjutamisega olime lahendanud reaktiivsuse probleemi, mis oli meil turjal iga jumala päev meie oma kodu juures. Siin videol on näha meie töö ja vaev, mis toob senini õnnepisarad silma.

Jaanuaris sai käidud ka Tellington Ttouch koolitusel, mis oli kahepäevane ning väga põnev! Sellest tegin eraldi postituse ja ei hakka ümber jutustama. Lühidalt meenutades – äge oli!  Postitust saab lugeda SIIT.

Märtsis võtsin julguse kokku ja esitasin oma video “Do more with Your Dog” online-trikiõppe lehele ja teenisime oma esimese tiitli – Novice Trick Dog tiitli. See oli nii lahe! Ja võimalik et 2017 harjutame veidi ka järgmise ehk Intermediate Trick Dog tiitli tarvis. Pikkadel pimedatel talveõhtutel just hea, soe ja tubane tegevus.

Novice Trick Dog Title

Eredaimalt meelde jäid mulle meelde Fenzi akadeemia Shapingu ja Training Levels (level 1) kursused Sue Ailsby juhendamisel. Selle õpetaja õpetamisstiil ja juttude vestmise oskus lihtsalt haarasid endasse ning naerda sai meeletult. Naljakas oli ka kodus harjutuste pusimine ja hiljem videotelt järelevaatamine. Mõlemas teemas on meil veel meeletult arenemisruumi, plaanin materjalid uuesti ette võtta.

Kevadel võtsin oma rahanatukese kokku ja investeerisin esimesse seikluskaamerasse tänu tuttava soovitusele, sest koguaeg kedagi filmima paluda ei olnud ka jätkusuutlik tegevus. Teate ju küll, ega need koerahullud ei ole populaarne kaup. See lüke avas meie trennide ja igapäevaelu jäädvustamises hoopis uue maailma. Isegi, kui ise tundus et miski läks kehvasti, võis kaamerapilt näidata vastupidist ning kui tundus et kõik oli nagu eriti hästi sai kaamerapildist sellele vaid kinnitust :) Minumeelest üks rõõmsamaid kaadreid jalutuskäikudelt oli just allolev video. Muud videod on esindatud ka meie blogipostitustes suuremal või vähemal määral.

Maikuus tegin veel ühe reaktiivsustööga seotud before and after video, sest see kõik on niivõrd äge ja silmale nähtav, kuidas koerast on saanud suure algustähega Koer. Siinkohal ei saa ma muidugi jätta tänamata Emmat, kes meid innustas ja kannustas ning omapoolseid näpunäiteid jagas. Meil oli (ja on) ääretult hea meel olla tema testgrupis koerte reaktiivsuse probleemide lahendamise alal. Ja mida tavaliselt ei räägita, korrutaksin ma veel ja veel üle. Jutuvada jätkub peale videot.

Tulemused ei tule üleöö. Tulemused ei tule ehk ka paari nädala või kuuga. Aga kui investeerite oma aega iga päev olenemata ilmast või oludest (ainult paha tujuga ei tohi treenida, siis keerate kindlasti midagi vussi) suhtesse koeraga ning õpetate talle, mida te soovite et ta teeks, siis need tulemused tulevad. Jah, tulevad küll!
Aga vahepeal tulevad ka higi, veri pisarad ja “mul on totaalselt siiber” tunne. Proovige vastu pidada!
Internetis tavaliselt liiguvad before and after edulood ilma ühegi sõnata kui palju tegelikult on sinna aega ja vaeva
maetud ja see on tegelikult inimeste maailmapilti väga oluliselt kallutanud ja kahjuks mitte paremuse poole. Kes meist ei tahaks seda võlunuppu või “quick fix’i” leida ja rakendada eks? Aga teie ise oletegi see võlunupp! Tegelege, tehke seda plaanipäraselt ja rohkem kui koertekoolis 1x nädalas nägu näidates! Te saate seda, mida sisse investeerite :)
Ai, nüüd läks heietuseks ära, sorri. Viimasena lisangi siia pika jutu lõpetuseks meie “reageeriva koera treeningsessiooni argipäev” video, mis on ka tegelikult lõikamisega natu ära kräpitud aga siiski ehe ja aus. Ja kui teile meeldib Alan Walker, siis seda videot võite julgelt heliga vaadata :)

Enne suvepuhkusele minekut võtsin osa Pet Dog Ambassador programmi esimesest voorust, mille lõpetasime edukalt. Meie eksami läbiviijaks oli Claire Stanes (Lothlorien Dog Services +R), kes oli meie videoesitustega väga rahul! Antud eksami sooritamiseks pidi koer oskama näiteks autos ilusti oodata ka siis kui luuk avanes, väljuda ustest-väravatest viisakalt, kõndida kõrval, orienteeruda oma peremehele ja vajadusel seisma jääda. Oodata viisakalt, kasvõi siis kui peremeest ei ole silmapiiril ning eirata ka maas olevaid ahvatlusi.
Need ongi tegelikult põhilised oskused, mis peaksid esindatud olema harmoonilises suhtes tavalise inimese ja tema kodukoera vahel.
Assessed by Claire Stanes

Suvel puhkasime ja nautisime palju maalolekut. Kiefer sai ujuda lõpmatuseni, tutvuda lehmadega ja joosta – magada nii kuis hing ihkab. Tänu sellele, et maal saab ta elada oma tõelist koeraelu (ilma kedagi ohtu seadmata, mina kontrollin siiski olukorda!)tekivad ka sellised imejuhused, kus Kiefer räägib teise koeraga väga selget kehakeelt! Peale seda kui ma maal oma kaamera kogemata ära uputasin, ei ole mul eriti videomaterjali lisandunud. Aga siiski, käisime jalutamas ja tegime lihtsamaid asju koos. Nautisime elu!

Sügisel proovisime uuesti teise koeraga koos jalutamist, mis tuli väga väga hästi välja! Proovisime mitmeid kordi ja veendusin, et Kiefer saab väga hästi hakkama kui mina arvestan tema eripäradega, andes talle piisavalt oma ruumi ja rohkelt preemiaid :)

Sügise suurimaks muudatuseks oli minu töökoha vahetus. Kuna selleks hetkeks oli mul 100% teada, et soovin oma elu siduda oma hobi ehk koertega, avanes mul võimalus kandideerida Kadi Koertesalongi administraatoriks. Õnneks osutusin valituks ja praeguseks võin öelda et minu töö ongi minu hobi. See on imeline kooslus. Saan olla päris palju groomeritel abiks – vajadusel masserin murelikke koeri, aitan ebameeldivatel momentidel nende tähelepanu eemale juhtida ja tegelen ka päevahoidu toodud koertega. Minu lemmikuim hoiulaps on springer Gromit, temaga koos tegime sellise vahva video:

Lisaks olen ääretult tänulik, et mul lastakse iga protseduuri juures käed külge lüüa ning nii olen saanud koeri
pesta, kuivatada, kammida ja masseerida. Siin on otsast lõpuni minu läbi viidud protseduur. Täitsa hästi õnnestus või mis? :)

Ja näete, siin pesen ma oma koera, kes oli sellisest alatusest päris shokeeritud ning lisaks kartis ta suurt fööni, arvates ilmselt vooliku järgi et tegu on suure ja õela tolmuimejaga.

Üheks eesmärgiks uuel aastal saab kindlasti olema Kieferi salongiprotseduuridega harjutamine ning nendest protseduuridest rääkimine, sest kui oluline see tegelikult on, et koerale meeldiks protseduurid ja koeraomanik julgeks tuua oma koera hooldusele (ilma muretsemata et tema koer ei lase groomerit ligi).

Huhh, kui alul tundus et aasta ei olnud tegus, siis nüüd lugedes tundub et päris palju sai ära tehtud ja nähtud. Isegi käidud sai palju – ca 420 km ringis (sisse on lugemata veel suur osa maal jalutamisi) Kuigi leian ikka et koeraga jalutamise juures on kvaliteet ääretult tähtis, mitte kvantiteet. 15 minutit rikastavat jalutuskäiku on kindlasti suurem võit, kui 1h ja 15 minutit enda tempos liikumist, telefonis multitaskimist ning koera järgi vedamist.
Kokkuvõtete võlu onju :)

Aga aasta 2017? Mida ma plaanin aastal 2017?
Kindlasti plaanin ma lugeda uuesti raamatuid, mis mul on olemas ja võtta ette need kursused mis olen Fenzis võtnud. Midagi uut ei ole mul mõtet hetkel lisada “wishlisti”, sest tegelikult on mul materjali täpselt nii palju, et ükski probleem ei jääks lahenduseta. Ole ainult inimene ja tööta läbi. Aga inimene olemise ainuke miinus on see, et inimene ei ole aldis minema tagasi vanade asjade juurde ja neid uuesti tegema (see on okei). Ehk siis proovin leida eneses nii piisavalt distsipliini et korjata üles kõik, mis mulle on nii vahvalt ette antud.
Blogisse on ette planeeritud mõned postitused aga kuna pere vajab ka oma aega ning vahepeal peab inimene ilma koeramõteteta ka hakkama saama, siis need postitused vajavad veel lihvi. Harvem kui paar korda kuus ma loomulikult postitada ei soovi.
Kindlasti ei jäta ma videote ja fotode tegemist unarusse. Siinkohal tahangi kallistada oma ema ja öelda veelkord suur suur suur tänu, et kinkisid mulle uue seikluskaamera! Nüüd saan ma jälle filmida seda, mis on minu jaoks tähtis :)

Soovime kõigile oma lugejatele imeilusat Punase Tulekuke aastat ja ootame teid ikka ja jälle meie blogisse lugema või meile kirjutama. Aitäh, kes te olete tulnud ja jäänud!      ♥  ♥  ♥  ♥  ♥

 

                                           *****

                                                                          Taaskohtumisteni!
       Mari & Kieferkoer
2017

No Comments

Post a Comment